Akadeemiline lugemine võib sageli tunduda hirmuäratava ülesandena, täis tihedaid tekste ja keerulisi kontseptsioone. Õige lähenemisviisiga saate aga muuta selle väljakutse võimaluseks intellektuaalseks kasvuks ja akadeemiliseks eduks. Tõhusate akadeemiliste lugemisstrateegiate omandamine on ülioluline kõikide tasandite õpilaste jaoks. Need strateegiad mitte ainult ei paranda arusaamist ja säilitamist, vaid parandavad ka kriitilise mõtlemise oskusi, mis lõppkokkuvõttes viivad paremate hinneteni ja aine sügavamale mõistmisele.
Akadeemilise lugemise eesmärgi mõistmine
Enne konkreetsetesse tehnikatesse sukeldumist on oluline mõista, mis eristab akadeemilist lugemist. Erinevalt naudingu lugemisest nõuab akadeemiline lugemine aktiivset tekstiga tegelemist. See hõlmab teabe küsitlemist, analüüsimist ja sünteesimist, et kujundada oma teadlikke arvamusi.
See on keerukatest tekstidest tähenduse konstrueerimise protsess. Peate tuvastama peamised argumendid ja tõendid. Samuti peate kriitiliselt hindama autori vaatenurka.
Lisaks on oluline mõista oma lugemisülesande konkreetseid eesmärke. Kas valmistute klassivestluseks? Kas teete paberi jaoks uurimistööd? Eesmärgi teadmine juhib teie lugemist ja aitab teil keskenduda kõige asjakohasemale teabele.
Lugemiseelsed strateegiad: edu aluse seadmine
Tõhus lugemine algab juba enne raamatu või artikli avamist. Lugemiseelsed tegevused võivad oluliselt parandada teie arusaamist ja meeldejäämist. Need tegevused aitavad aktiveerida eelteadmisi, seada ootusi ja tuvastada võimalikke väljakutseid.
Koorimine ja skannimine
Sirvimine hõlmab teksti kiiret läbilugemist, et saada sisust üldine ülevaade. Skannimine seevastu keskendub konkreetse teabe, näiteks märksõnade või kuupäevade leidmisele.
- Lugemine: lugege sissejuhatust, järeldust ja pealkirju.
- Skaneerimine: otsige oma uurimistööga seotud konkreetseid termineid või fraase.
Kasutage neid tehnikaid, et saada aimu teksti struktuurist ja tuvastada põhiteemad, enne kui asute üksikasjalikumasse lugemisse.
Eelteadmiste aktiveerimine
Uue teabe ühendamine sellega, mida te juba teate, on võimas viis mõistmise parandamiseks. Enne lugemist leidke mõni minut, et mõtiskleda selle üle, mida te selle teema kohta juba teate.
Esitage endale selliseid küsimusi nagu: Millised on selle teemaga seotud põhimõisted? Kas olen seda teemat teistel kursustel või lugemistel kokku puutunud? Eelteadmiste aktiveerimine loob raamistiku uue teabe mõistmiseks.
Küsimuste formuleerimine
Pealkirjade ja alampealkirjade muutmine küsimusteks võib aidata teil keskenduda lugemisele ja otsida aktiivselt vastuseid. Näiteks kui pealkirjas on “Sotsiaalmeedia mõju poliitikale”, võite endalt küsida: “Milline on sotsiaalmeedia mõju poliitikale?”
Kirjutage oma küsimused üles ja kasutage neid lugemise ajal juhisena. See hoiab teid kaasas ja aitab teil tuvastada kõige olulisemat teavet.
Aktiivsed lugemistehnikad: tekstiga tegelemine
Passiivne lugemine, kus loete lihtsalt sõnu ilma sisuga aktiivselt tegelemata, on sageli akadeemilistel eesmärkidel ebaefektiivne. Aktiivsed lugemistehnikad seevastu soodustavad sügavamat mõistmist ja säilitamist. Need tehnikad hõlmavad tekstiga sisulist suhtlemist.
Esiletõstmine ja allajoonimine
Esiletõstmine ja allajoonimine aitavad teil tuvastada põhimõisteid ja olulist teavet. Siiski on oluline neid tehnikaid strateegiliselt kasutada. Vältige tervete lõikude esiletõstmist, kuna see võib eesmärgi kaotada.
Selle asemel keskenduge põhiterminite, määratluste ja tõendite esiletõstmisele. Kasutage erinevat tüüpi teabe (nt peamised ideed ja näited) eristamiseks erinevaid värve.
Märkuste tegemine ja märkmete tegemine
Annoteerimine hõlmab märkmete kirjutamist teksti veeristele. See võib hõlmata põhipunktide kokkuvõtmist, küsimuste esitamist või seoste loomist muude lugemistega. Märkmete tegemine seevastu hõlmab eraldi märkmete loomist, mis võtavad kokku ja sünteesivad tekstis sisalduva teabe.
- Märkused: kirjutage veeristele lühikesed kokkuvõtted või küsimused.
- Märkused: koostage põhipunktidest üksikasjalikum kokkuvõte.
Kasutage neid tehnikaid, et tekstiga aktiivselt suhelda ja oma arusaamist jäädvustada.
Kokkuvõte ja parafraseerimine
Kokkuvõtte tegemine hõlmab teksti põhipunktide koondamist lühemasse versiooni. Parafraseerimine hõlmab autori ideede kordamist oma sõnadega. Mõlemad tehnikad aitavad teil materjalist arusaamist tugevdada.
Proovige pärast lugemist iga lõigu või lõigu kokkuvõte teha. See sunnib teid põhipunktid välja selgitama ja oma sõnadesse panema.
Lugemisjärgsed strateegiad: oma teadmiste kinnistamine
Lugemisprotsess ei lõpe viimase lehekülje lõpetamisega. Lugemisjärgsed tegevused on teie teadmiste kinnistamiseks ja pikaajalise säilitamise tagamiseks hädavajalikud. Need tegevused aitavad teil õpitut üle vaadata, selle üle järele mõelda ja rakendada.
Oma märkuste ja märkuste ülevaatamine
Pärast lugemise lõpetamist võtke aega oma märkmete ja märkuste ülevaatamiseks. See aitab teil mälu värskendada ja tuvastada valdkonnad, mida peate uuesti külastama.
Otsige seoseid erinevate mõistete vahel ja proovige infot ühtseks tervikuks sünteesida. See on ka hea aeg vastata kõikidele küsimustele, mille sõnastasite enne lugemist või lugemise ajal.
Materjali arutamine teistega
Materjali arutamine klassikaaslaste või kolleegidega võib aidata teil süvendada arusaamist ja tuvastada erinevaid vaatenurki. Selgitage peamisi punkte kellelegi teisele ja kuulake nende tõlgendusi.
See võib aidata teil tuvastada lüngad teie enda arusaamises ja saada materjalist uusi teadmisi. Kaaluge õpperühma moodustamist, et arutada lugemisi regulaarselt.
Teadmiste rakendamine
Akadeemilise lugemise lõppeesmärk on rakendada saadud teadmisi uutes olukordades. Proovige õpitud mõisteid seostada tegelike näidetega või muude kursustega, mida võtate.
Mõelge, kuidas saate neid teadmisi kasutada probleemide lahendamiseks või teadlike otsuste tegemiseks. Mida rohkem õpitut rakendate, seda paremini säilitate selle.
Akadeemiliste tekstide kiirlugemise tehnikad
Kuigi sügav mõistmine on võtmetähtsusega, nõuab akadeemilise lugemise tohutu maht mõnikord tõhusaid tehnikaid. Kiirlugemine, kui seda kasutatakse läbimõeldult, aitab teil katta rohkem maad ilma mõistmist ohverdamata.
Meta juhendamine
Kasutage kursorit, näiteks pliiatsit või sõrme, et juhtida silmi üle lehe. See võib aidata säilitada fookust ja parandada lugemiskiirust. Osuti aitab vähendada regressioone (samade sõnade uuesti lugemine) ja soodustab sujuvamat voolu.
Harjutage kursorit liigutama veidi kiiremini kui tavaliselt loete, suurendades järk-järgult kiirust, kui tunnete end mugavamaks.
Subvokalisatsiooni vähendamine
Subvokaliseerimine on harjumus lugedes sõnu vaikselt suhu öelda või “kuulda”. See võib teie lugemiskiirust oluliselt aeglustada. Püüdke seda harjumust teadlikult maha suruda, keskendudes pigem sõnade visuaalsele aspektile kui helile.
Mõnel inimesel on kasulik lugemise ajal nätsu närida või vaikselt ümiseda, et subvokaliseerimisprotsess häirida.
Tükeldamine
Selle asemel, et lugeda sõna-sõnalt, harjutage oma silmi võtma sõnarühmi või “tükke” korraga. See nõuab harjutamist ja keskendumist, kuid see võib teie lugemiskiirust oluliselt suurendada. Keskenduge pigem tüki üldisele tähendusele kui üksikutele sõnadele.
Alustage harjutades lühikeste fraasidega ja suurendage järk-järgult tükkide suurust, kui omandate oskuse.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis on parim viis minu akadeemilise lugemise mõistmise parandamiseks?
Parim viis akadeemilise lugemise mõistmise parandamiseks hõlmab lugemiseelse, aktiivse lugemise ja lugemisjärgsete strateegiate kombinatsiooni. Eelnev teksti sirvimine, aktiivne esiletõstmine ja märkuste tegemine ning seejärel materjali kokkuvõtte tegemine on kõik tõhusad võtted.
Kuidas ma saan pikki akadeemilisi artikleid lugedes keskenduda?
Keskendumiseks jagage lugemine väiksemateks tükkideks, tehes nende vahele lühikesi pause. Leidke vaikne keskkond, kus pole segajaid. Seadke igaks lugemissessiooniks konkreetsed eesmärgid ja premeerige ennast pärast lugemist. Aktiivsed lugemistehnikad, nagu märkuste tegemine ja küsimuste esitamine, võivad samuti aidata fookust säilitada.
Mida peaksin tegema, kui ma ei saa lugemisel olevast mõistest aru?
Kui leiate keerulise mõiste, proovige mõista selle kasutamise konteksti. Otsige tundmatute terminite määratlusi. Lugege vastav osa uuesti läbi ja proovige seda oma sõnadega ümber sõnastada. Kui teil on endiselt probleeme, konsulteerige selgituste saamiseks oma professori, klassikaaslaste või veebiressurssidega.
Kas kiirlugemine on akadeemilise lugemise jaoks tõhus?
Kiirlugemine võib olla kasulik vahend suurte tekstihulkade lugemiseks, kuid oluline on eelistada arusaamist kiirusest. Kasutage kiirlugemistehnikaid valikuliselt, keskendudes lõikudele, mis on teie arusaamise jaoks vähem tihedad või vähem olulised. Veenduge alati, et säilitate võtmeteabe.
Kuidas saan parandada oma akadeemilise materjali säilitamist?
Säilitamise parandamiseks tegelege materjaliga aktiivselt, tehes kokkuvõtteid, ümberfraseerides ja õpetades mõisteid teistele. Vaadake regulaarselt oma märkmeid ja looge seosed erinevate lugemiste ja loengute vahel. Rakendage omandatud teadmisi reaalsete näidete või probleemide lahendamise stsenaariumide jaoks. Tõhus võte on ka intervallidega kordamine, kus materjali järjest suuremate intervallidega läbi vaadatakse.
