Lugemise mõistmine on ülioluline oskus akadeemilise edu, professionaalse arengu ja teadlike otsuste tegemise jaoks. Kuid meie võimet loetut tõeliselt mõista võivad meie loomupärased eelarvamused oluliselt pärssida. Eelarvamuste mõistmine ja aktiivne ületamine on olulised sammud mis tahes teksti sügavama ja täpsema mõistmise avamiseks. See artikkel uurib erinevat tüüpi eelarvamusi, mis võivad mõjutada lugemise mõistmist, ja pakub praktilisi strateegiaid nende mõju leevendamiseks.
Kognitiivsete eelarvamuste mõistmine
Kognitiivsed eelarvamused on süstemaatilised normist või ratsionaalsusest kõrvalekaldumise mustrid hinnangutes. Need eelarvamused on sageli teadvustamata ja võivad oluliselt moonutada meie teabe tajumist ja tõlgendamist. Nende eelarvamuste äratundmine on esimene samm nende ületamiseks ja lugemise mõistmise parandamiseks.
Lugemist mõjutavad eelarvamuste levinumad tüübid
- Kinnituskallutatus: see on kalduvus otsida, tõlgendada, eelistada ja meenutada teavet, mis kinnitab või toetab inimese varasemaid uskumusi või väärtusi. Lugedes võib kinnituse kallutatus panna meid valikuliselt keskenduma tõenditele, mis toetavad meie olemasolevaid seisukohti, jättes samal ajal tähelepanuta või kõrvale jättes vastuolulise teabe.
- Ankurdamise eelarvamus: see eelarvamus ilmneb siis, kui me tugineme otsuste tegemisel liiga palju esimesele saadud teabele (“ankur”). Lugemisel võib see väljenduda autori esialgsete argumentide ületähtsustamisena, isegi kui järgnevad argumendid on mõjuvamad.
- Kättesaadavusheuristiline: see on vaimne otsetee, mis tugineb vahetutele näidetele, mis konkreetse teema, kontseptsiooni, meetodi või otsuse hindamisel inimesele meelde tulevad. Kui lugesime hiljuti mõne konkreetse sündmuse kohta, võime seotud teabega kokku puutudes selle levimust või tähtsust üle hinnata.
- Haloefekt: Haloefekt tekib siis, kui meie üldmulje inimesest või asjast mõjutab seda, kuidas me tunneme ja mõtleme nende iseloomu või omaduste kohta. Kui me imetleme autorit, võime rohkem nõustuda tema argumentidega ilma kriitilise hinnanguta.
- Uskumuste kallutatus: see eelarvamus ilmneb siis, kui meie hinnangut argumendi loogilisele tugevusele mõjutab meie usk järeldustesse. Tõenäoliselt aktsepteerime argumente, mis toetavad meie uskumusi, isegi kui need on loogiliselt vigased.
- Fundamentaalne omistamisviga: see eelarvamus hõlmab dispositsiooniliste või isiksusepõhiste selgituste ületähtsutamist teistes täheldatud käitumise kohta, samas kui olukorra selgitusi alatähtsustab. Tegelaste või ajalooliste tegelaste kohta lugedes võime seostada nende tegevuse olemuslike joontega, mitte arvestada konteksti, milles need aset leidsid.
Eelarvamuste leevendamise strateegiad
Kuigi eelarvamusi on võimatu täielikult kõrvaldada, saame kasutada mitmeid strateegiaid, et minimeerida nende mõju loetust arusaamisele. Need strateegiad hõlmavad kriitilise mõtlemise oskuste arendamist, aktiivset mitmekülgsete vaatenurkade otsimist ja eneseteadvuse harjutamist.
Kriitilise mõtlemise kasvatamine
Kriitiline mõtlemine hõlmab teabe objektiivset analüüsi ja otsuste tegemist, mis põhinevad tõenditel, mitte isiklikel tunnetel või arvamustel. See nõuab eelduste kahtluse alla seadmist, argumentide hindamist ja alternatiivsete perspektiivide kaalumist.
- Küsimuse eeldused: vaidlustage aktiivselt teksti aluseks olevad eeldused ja oma eeldused teema kohta.
- Hinnake tõendeid: hinnake autori esitatud tõendite kvaliteeti ja usaldusväärsust. Otsige andmetest või andmete tõlgendamisest kõrvalekaldeid.
- Kaaluge alternatiivseid vaatenurki: otsige teemal erinevaid seisukohti, et saada terviklikum arusaam.
- Loogiliste eksimuste tuvastamine: õppige ära tundma levinud loogilisi eksitusi, nagu ad hominem rünnakud, õlekõrre argumendid ja valed dilemmad.
Erinevate perspektiivide otsimine
Erinevate autorite ja vaatenurkade erinevate allikate lugemine võib aidata teie arusaamist teemast laiendada ja vaidlustada teie enda eelarvamusi. Erinevate vaatenurkade kokkupuude võib aidata teil tuvastada oma pimealasid ja arendada keerukamate probleemide nüansirikkamat mõistmist.
- Laialdane lugemine: uurige raamatuid, artikleid ja veebisaite erinevatest allikatest ja vaatenurkadest.
- Osalege aruteludes: arutage teksti teistega, kellel on erinevad seisukohad.
- Arvestage autori tausta: olge teadlik autori taustast, eelarvamustest ja võimalikest huvide konfliktidest.
Eneseteadvuse harjutamine
Eneseteadvus hõlmab enda eelarvamuste äratundmist ja seda, kuidas need võivad mõjutada teie tekstitõlgendust. See nõuab ausat eneserefleksiooni ja valmisolekut oma tõekspidamistele vaidlustada.
- Tehke kindlaks oma eelarvamused: võtke aega oma väärtuste, uskumuste ja kogemuste üle mõtisklemiseks. Mõelge, kuidas need tegurid võivad teie lugemist mõjutada.
- Olge avatud oma meelt muutma: olge valmis oma arvamusi uute tõendite või perspektiivide valguses üle vaatama.
- Otsige tagasisidet: küsige teistelt tagasisidet oma teksti tõlgenduste kohta.
- Mõelge oma lugemisprotsessi üle: pärast lugemist võtke aega oma lugemisprotsessi mõtisklemiseks. Mõelge, millised eelarvamused võisid teie arusaamist mõjutada ja kuidas saaksite tulevikus tekstile teisiti läheneda.
Aktiivse lugemise tehnikad
Aktiivsed lugemistehnikad võivad märkimisväärselt parandada arusaamist ja aidata tuvastada võimalikke eelarvamusi. Need meetodid soodustavad tekstiga suhtlemist ja soodustavad sügavamat mõistmist.
Esiletõstmine ja märkuste tegemine
Oluliste lõikude esiletõstmine ja teksti märkimine oma mõtete ja küsimustega aitab teil materjaliga aktiivselt tegeleda. See protsess sunnib teid kriitiliselt mõtlema autori argumentidele ja tuvastama võimalikud eelarvamused.
- Tõstke esile peamised argumendid: määrake kindlaks peamised punktid ja toetavad tõendid.
- Märkige küsimustega: kirjutage kõik küsimused, mis lugemise ajal tekivad.
- Tehke põhiideede kokkuvõte: võtke oma sõnadega kokku peamised punktid.
- Tuvastage eelarvamused: märkige üles kõik võimalikud eelarvamused, mida tekstis või oma mõtlemises tuvastate.
Kokkuvõte ja parafraseerimine
Tekstist kokkuvõtete tegemine ja ümbersõnastamine aitab teil materjalist aru saada. See protsess sunnib teid aktiivselt teavet töötlema ja oma sõnadesse panema. See võib paljastada ka valdkonnad, kus teie eelarvamused võivad teie tõlgendust mõjutada.
- Tehke kokkuvõte igast lõigust: pärast iga lõigu lugemist kirjutage põhipunktide lühikokkuvõte.
- Parafraseerige peamised argumendid: sõnastage autori argumendid oma sõnadega.
- Tehke kindlaks mõistmise lüngad: märkige üles kõik valdkonnad, kus teil on raske materjalist aru saada.
Küsimuste esitamine
Teksti kohta küsimuste esitamine võib aidata teil oma eeldusi vaidlustada ja tuvastada võimalikke eelarvamusi. See protsess julgustab teid materjali üle kriitiliselt mõtlema ja lisateavet otsima.
- Esitage täpsustavaid küsimusi: esitage küsimusi, et selgitada kõiki punkte, millest te aru ei saa.
- Esitage väljakutseid pakkuvaid küsimusi: seadke kahtluse alla autori eeldused ja argumendid.
- Esitage ühendavaid küsimusi: ühendage tekst oma kogemuste ja teadmistega.
Emotsionaalse intelligentsuse roll
Emotsionaalne intelligentsus, võime mõista ja juhtida oma emotsioone ja teiste emotsioone, mängib eelarvamustest ülesaamisel otsustavat rolli. Olles teadlik oma emotsionaalsetest reaktsioonidest tekstile, saate paremini tuvastada võimalikke eelarvamusi ja leevendada nende mõju.
Emotsionaalsete käivitajate äratundmine
Teatud sõnad, fraasid või teemad võivad esile kutsuda tugeva emotsionaalse reaktsiooni. Nende käivitavate tegurite äratundmine võib aidata teil olla teadlikum oma eelarvamustest ja läheneda tekstile objektiivsemalt.
Emotsionaalsete vastuste juhtimine
Kui kogete tekstile tugevat emotsionaalset reaktsiooni, astuge samm tagasi ja proovige mõista oma emotsioonide allikat. See aitab teil vältida oma tunnetel põhinevate kiirustavate otsuste tegemist.
Erinevatele vaatenurkadele kaasa tundmine
Proovige mõista autori vaatenurka, isegi kui te tema argumentidega ei nõustu. See võib aidata teil näha teksti teisest vaatenurgast ja vaidlustada oma eelarvamusi.
